Browni gaas
Sageli märgitakse, et HHO ehk paukgaas (ingl k Browns Gas, HHO gas, fire damp, detonating gas, oxyhydrogen gas) kujutab endast 2 osa gaasilisest vesinikust ja ühte osa hapnikust kindlas mahus.
Tavaliselt tarnitakse hapnikku ja vesinikku, mida realiseeritakse kaubandusvõrgus või saadakse tavalise elektrolüüsiga, O2 ja H2 kujul. See tähendab, et mõlema gaasi molekulidel on kaks aatomit. See on nende gaaside stabiilsem seisund kui oleks aatomite eraldamise korral (laetud ioonid), mil iga aatom eksisteerib omaette.
Probleem H2 ja O2 kui põlevate gaasidega on selles, et enne, kui nad hakkavad reageerima, et muutuda H2O, peavad nad olema jagunenud aatomiteks H ja O. Niisuguseks jagunemiseks vajalik energia moodustab suure osa sellest, mida te saate nende koosmõjus H2O moodustumiseks.
Browni gaasi muudab unikaalseks ja kõige enam hinnatavaks asjaolu, et see ei eksisteeri molekulaarsel kujul H2 ja O2 molekulidena. Siin on need üheaatomilises seisundis (üks aatom molekuli kohta). Kui vesinik selles seisundis põleb (reageerib hapnikuga), siis tagastatakse energiat 3,8 korda rohkem.